Vahepealne sissekanne

Täna millestki konkreetsest ei räägi. Nii mõned mõtted ja tähelepanekud. Ladustamise mure on üks asi mis mind kogu aeg kummitab. Praegu on suvi ja õues suhteliselt soe. Seega toa temperatuur ehk pistu kõrge ladustamiseks. Kortermaja kelder on 20C nii et seal siis teen oma kodust laagerdumist. Pärast seda on mul võimalus viia õlle sõbra juurde keldrisse kus on täpselt õige temperatuur. Aga samas jälle arvestades tuleviku plaane siis 200 ühikut õlut tema juures ladustada on ka natuke ebaviisakas. Äia juurde viimine ja sealt toomine on ebamuga, kuna kelder on maa alune ja asukoht ei jää kohe kuidagi tee peale.
 Siis on veel mure, laagerdumis ajaga. Seda juba selle pärast, et mulle meeldib õlu. Üks tavaliselt ei joo õlut. Kui siis vahel mõne filmi või Mängu juurde. Aga sõpradega on alati meeldiv õlut juua. Pakun alati uutele inimestele oma õlut. Siiani pole keegi veel välja sülitanud. Parima komplimendi sain kahel sõbralt. Märt, kes on suht saku õlle sõber ültes: "Priit, krt, sinu pärast ei saa ma orginaali juua. See on nüüd minu jaoks sama halb kui Garlsberg". Teise komplimendi sain Romanilt, kes üldiselt vist ei sülita ühegi õlle sisse. Eelmine õhtu pakkusin talle oma Coopers European Lager õlut ja esimese klaasi võtis vastu väga skeptiliselt. Kuna aga teise päeva õhtuks polnud enam kodu õlut järgi pidime tema toodud A.Le.Coq iga leppima. Esimese lonksu järgi kuulsin väga naljakat komplimenti. See kõlas umbes nii "väh! huhh!Jube!..." ja nii meie õlle joomine lõppeski selleks õhtuks. Järgmine päev kirjeldasin talle kuidas oma õlle tegemine käib ja kirjutasin mõned punktid ülesse ka. Loodan, et ta hakkab tegema ikka. Eks peab talle meelde tuletama mingi päev.  Ok tulemenüüd siis selle laagerdumise juure tagasi. 1 nädal toa soojas ja ülejäänud kledris. nu rekord oli 5 nädalat. Kaugemaks lihtsalt ei jätku. Arvestades seda, et 3 on juba seltskond ja kast õlut kolme-nelja peale pole mingi probleem lahendada siis nagu ei jätkugi ju kauemaks. Tegin hetkel plaani, et hakkan jätma 1 kasti alati pikemaks ajaks. järgmise aasta alguseks oleks ca 10 erinevat sorti õlut mis on laagerdunud rohkem kui 1 kuu.
 Pudelite pesemine. Ma pean vist sõpradele tutavatele hakkama tingimusi peale panema. Krt pudeli pesemine on ikka jube tüütu tegevus. Eriti kui sa pead neid 40tk kiiresti pesema. Järgmiseks varustuse osad, mida ma kindlasti soetan, on pudeli hari ja hüdromeetri jaoks test klaas.
 Äkki teeks veini ka. Veini tegemise mõte käis mul ka korra peast läbi aga mure oli, et siis oleks ka veini pudeleid vaja ja korkijat ja need on vähe kallid. ja samas ma ei tea mis veini teha. Suur veini sõber ma ei ole aga kui siis eelistan sellist magusama poolset või siis mõne söögi juurde kuivemat.
 Mõte käis ka läbi, et peaks uuesti siidrit tegema. Reidar oleks kindlasti vaimustuses sellest. Seekord ehk vähe magusamat.

Coopers European Lager

Alguses olin vähe hirmul, et Coopersile traditsiooniline hapukas järelmaitse rikub jälle kõik ära. Nii palju veel kuulsin, et pärast käimist oleks hea kui 5 nädalat laagerduks. Selge... Mul 40 ühikut toas nädal seisnud. Võtsin ühe kasti 22 ühikut maale kaasa. Algne plaan oli jättagi keldrisse laagerduma ja niisama õlleks, mida siis kohapeal maitsta, võtsin Coopers Real Ale. Oli teine juba 2 nädalat laagerdunud ja test maitsmine näitas, et hoolimatta oma hapukast jäelemaitsest oli tegemist siiski joodava õllega. Enda rõõmuks olen ennast suutnud kohandada ümber niimoodi, et kui oma õlut pole siis poest ka juurde ise tooma ei hakka. Loomulikult ei tähenda see seda, et ma pudelisse sülitaks kui ikka midagi muud pole. Tulles nüüd tagasi selle õlle juurde mis laagerduma pidi jääma, siis see oli tegelt mõeldud ühe tulevase sündmuse tarvis ja räägin sellest hiljem.
 Kuna Real Alet oli ainult 8 pudelit siis kauaks seda ei oleks jätkunud. Pealegi saabus suvilasse külalisi ja järgi jäänud 2 pudelist jäi meile ilmselgelt väheks. Nii siis tegin oma plaanid ümber ja võtsime kasutusse European Lager. Klaasi valades olin vähe pettnud, sest õlu ei olnud piisavalt karboniseernund ja pealmine vaht oli ikka väga õhuke. See eest värv oli väga ilus ja läbipaistvus väga korralik. Tuletan meelde, et õlle oli saanud napp 2 nädalat laagerdumist. Maitse oli, võrreldes eelmiste Coopers õlledega, väga mõnus. Selline mida kohe kindlasti panen oote järjekorda. Mõnusalt mahe. Korralik heleda õlle maitse. Humalat oli ehk natuke väha ja vb ei tulnud see välja, kuna karboniseeritav suhkur peitis selle ära aga eks näis. Mul 20 ühikut veel ootamas. Kaldun arvama, et selle jätangi ootama paremaid aegu. Õlle oli nii hea, et külla tulnud seltskonnale meeldis see väga ja ootamatult oli kast õlut otsas. Nii jäigi minu super plaan, lasta õlle rahulikult laagerduda, katki.
 Kokkuvõtteks siis nii palju, et tegemist on tõesti hea õllega mida kindalasti teen veel. puudu jäi pisut humalata aga see annabi maitse eelistuse jaoks valikut. Tuleviku plaan on siis umbes selline

1) Red Ruby -  punane väha hea õlu millel on tugev humala maitse. Korralik vaht ja ilus selge värv. Õlu mida pakuks tõsisele õlle sõbrale. Sobib väga hästi nii sauna kui ka grill äärde.
2) Brewmaker Lager + parandus komplekt - Väga hea hele õlu, mis meenutab eestis standar õlut. Korralik vaht, ilus selge värvus ja kiire valmistada. Sobib suviseks janukustutajaks
3) Admiral Nelson Revenge - super hea maitse õlu. Minu meelset väga hea maitse ja tugeva vahuga. Maitse meenutab õuna-iirist(minu arvates). õlu mida pidu päeval laua peale panna.
4) Coopers European Lager - Õlu mida hea sõpradega koos juua. Pehme maitse vähese humalaga. Väga hästi sobib mõne hea prae kõrvale.

Järgmine kord kirjutan teile siis juba Woodforde's Wherry st mis sai pudelisse nädala alguses ja mingi aeg tuleb veel St Peters Golden Ale mille panin täna käima.

Coopers Real Ale

Tegeminsest ikka veel ei räägi. Nii palju mainin ära, et tegemisel kasutasin coopersi enda parandusena välja pakutud tekstroos suhkrut.
 Nu jah sai teine pudelitesse ja laagerdus 2+ nädalat. Tean, et see on ilmselgelt vähe ja nii ei tule õlle maitse korralikult välja. Lauri võttis kohe 20 pudelit endale ja nii jäi mulle ainuit 21 pudelit millest pooled jagasin sõpradele ja tuttavatele ära. Ise sain ca 10 pudelit. Hinnang ei ole see kord üldse korralik ja tegelt võiks öelda, et see on hinnang õllele mis on saanud laagerduda 3 nädalat. Niisiis... Ei ole selline õlu mille tegemist ma pikki silmi ootaks. langeb umbes sinna klassi kuhu jäi Coopersi Canada õlle. Kõik oli väga ok kuni selle häiriva hapuka maitseini. Olemuselt meenutas vähe kangema poolset õlut. Nagu näiteks Saku Rock või Tartu Sass. Värvus oli vähe tumedam kui keskmisel heledal õllel ja vaht püsis täidsa korralikult peal. Laurile maitses ja järelikult oli ikkagi asi minus. Tõenäoliselt õlle maitse oleks paranenud, kui ma oleks kannatanud oodata ja mis sa selle. Nii palju kui ma uurinud olen siis see hapukas maitse on tingitud Coopersi pärmist ja õlle segust. Päris nii see ikka pole. Hiljem räägin miks.
 Rohkme nagu polegi selle õlle kohta midagi kirjutada. Kui keegi väga tahab siis võin ju seda teha ja ega ma ise ka ära ei ülte kui midagi muud pole pakkuda.
 Tegelt on mul veel üks mure ja nimelt kelder kus seda kõike ladustada. Äia juures oleks natuke raske. Kätte saamise kohapealt natuke ebamugav, kuna ta elab logistiliselt ebasoodsas kohas ja kelder on maja all. Sinna on raske kaste sisse ja välja saada. Antsu juures ladustamine oleks lihtsalt natuke ebaviisakas. Tal ka vaja keldrit kus asju hoida ja kätte saamisega on see, et kõik ajad ei ole sobivad.
 Ok järgmine kord on Coopers European Lager.

John Bull Country Cider

Nu jah. Tegin selle kiiresti enne saaremaale minekut nii, et Siider oli veel suht toores aga juua juba kõlbas küll. Tegemistest ei räägi, sest tegemist on konservi tootega ja käima panek näeb neil alati suht ühesugune.
 Täpsemalt tegin siidri ühe sõbra jaoks, kellel on õlle vastu alergia. Hirmus häda ja nüüd peab inimene leppima siidri ja long drinkidega. Minu arvatse on see paras keemia pomm ja üritan seda vältida nagu kopsupõletiku või mingit muud raskekujulist haigust. Nii siider sai käia päev enne Nelsoni õlut ja valmis sai ta nädalaga. pärast seda villisin ja läks keldrisse paremaid aegu ootama. Saaremaale võtsin kaasa 20 ühikut ja kõik sai joodud. Kuna ma ise väga suur siidri sõber ei ole ja väga temast ei hooli siis hindan tulemuse tugeva "4" ga. Aga ülejäänud seltskonna kommentaarid ja hinnang oli, et tegemist on natuke ehk liiga kuiva Siidriga ja meenutas pigem gaseeritud valget veini. Õlle alergik võtis poole toodangu likvideerimisest enda kanda ja ülejäänud sulas kambapeale ära.
 Nagu te vist aru olete saanud siis kõik õlled mis Saaremaa jaoks sai tehtud ja kaasa võeti said otsa ja üldiselt meeldis inimestele, et tegemist oli kodu õlle/siidriga. Karta on, et järgmiseks aastaks suureneb meie seltskond vähekene Mardi näol ja selle aasta tulemus näitas, et 84 ühikut kaheks päevaks oli vähe. Siis järgmiseks aastaks on planeeritud 120 ühikut. Saaremaa ettevalmistusest kindlasti kirjutan uuel aastal täpsemalt. Järgmiseks korraks aga on mul teile kirjutada Coopers Real Alest, Cooper Europan Alest ja kindlasti veel ühest käimas olevast õllest. Praeguseks aga Lõpetan.

Woodforde's Nelson's Revenge

See oli õlu mida kindlasti teen uuesti. See kord räägin natuke lähemalt sellest käima panemisest. Käima panin napilt kuu aega enne saaremaale minekut. Probleem oli selles, et saaremaale ei olnud eriti midagi kaasa võtta. Tume laagerdus ja seda oli 20 pudelit, Hele laagerdus juba pikemat aega aga seda oli ka 20 pudelit. Kogematta panin käima siidri. lihtsalt katsetuseks ja sellest räägin homme. See selleks. Oma naiivsuses lootsin, et jõuab kindlasti valmis. Tavaliselt käib õlle 6-8 päeva mõnel juhul 10. Kuna siider käis siis mõtlesin, et ok panen pudelisse. Mul on üks klaas pudel, mis on silma järgi 20l. Siider tahtis veel nädalakese käia, ja et õlle ilusti valmis saaks otsustasin seda pudelis teha. Kõik ilus kena aga KRT pudel oli 18l. Õnnes olin nii tark, et mõõtsin enne veega ära. Aeg muutkui tiksus ja mul ideed vaja kuidas õlle kiiresti käima saada. Laenasin naabrilt suure 40l poti ja segasi konservi ja vee seal valmis. panin siis valmis segu pudelisse ja 6l jäi üle. jälle KRT... Tuli idee. võtsin 2 viie liitrist pudelit. Puurisin pudeli korkidesse augud ja panin õhulukud peale. TOIMIS. järgmised 2 nädalat ja ikka õlle ikka käis. Närvid läbi, sest aega ei olnud enam. 16 päeva oli välja sõiduni ja õlle tahab oma jagu seista ka, enne kui selgeks tõmbab ja joodav on. lasin veel 2 päeva ja krt ikka nagu oleks vara olnud. Õlle käis ja ei näidanud mitte mingit muutust. Mõõtmis tulemused näitasid, et tahaks nagu veel. Hakkasin juba murelikult foorumite abi otsima ja mis selgus. Oma kiirustamisega olin täiest mööda vaadanud juhendist, et kui Hüdromeetri näit on 1014 või pudelisse panna.
 Hakkasin siis pudeldama aga pudeleid oli napilt alla 30. Hea küll see mis üle jäi läks plast pudelitesse. See kus juures tasu ennast ära ja üldiselt olen seda taktikat alati kasutanud, et 1 pudel läheb plastpudelisse. See on selle pärast hea, et näha õlle selgminemist ja katsuda karboniseerumist, kuna plast pudel on läbipaistev ja pehme.
 Nii Õlle laagerdus nädal kodus ja napp nädal Keldris. Välja sõidu päeva tõstsin kõik auto peale ja maitsmine võis alata.
 Tulemus oli fantastiliselt hea õlu. Parim mida ma siiani olen suutnud kokku keerata. Tõsi, St Peters Ruby Red Ale ja Brewmaker Lager + parandus komplekt olid ka väga head aga see õlu oli lihtsalt nii hea. Tagasi side oli teiste poolt ka positiivne. Mitte nüüd nii ülevoolavalt kiitev kui minu oma aga siiski. Värvuselt on õlu hästi tumepunane, peaaegu et võiks öelda tume õlu. Maitselt meenutas natukene õunaiiris kommi ja täpsemalt oli selline natuke alla keskmiselt mõru ja huvitavat hapukat maitset. Selle pärast siis äkki oligi õunaiiris. Vaht oli korralik ja tugev. Püsis mõnda aega.
 Hinnang on nagu te arusaite väga hea ja kindlasti teen seda veel äkki jõuludeks. Jäänud on veel siidri tegemine ja kohe on mul valmis Coopers Real Ale (juba pudelis 1 nädal) ja Coopers European Lager(sai eile pudelisse), nii et natuke kannatus ja kirjutan neist ka. Sammuti sai täna käima pandud Woodford's wherry. Ootame ja vaatame

John Bull Brown Ale

Nii järjekord siis nii kaugel, et tegin ühe tumeda õlle. Käima panemisest ei räägi. Kindlasti teen sellest ka ülevaate kunagi.
 Nii pudelitesse pandud ja laagerdusid. Valasin klaasin ja kõik jälle nii nagu peab. Ütleme, nii et enam ei ole väga pabisamist. Värvus peaaegu nagu guinness, vaht keskmine ja stabiilne. Maitse oli väga meeldiv. Tunad oli hästi õrna hapukat järelmaitset aga see oli vist pigem hirmust, sest hiljem seda maitset tunda enam polnud. Kanguse poolest oli meeldivalt lahja. Mulle meeldivadki pigem lahjema poolsed õlle. Maitse võib karm olla aga minu jaoks õlle joomine on meedliv ajaviite lisa. Kahjuks ei ole ma eriline sõnasepp ja tänu sellele ongi minu õlle kirjeldused lühikesed ja stiilis "väga hea", "hea", "meh" ja " ei meeldi". Kokkuvõtteks võiks öelda, et hinne on tugev "4-"
 Seda õlut sai ka kaasa võetud Saaremaale ja joodud ta sai. Mõne inimese käest kuulsin ka kiidu sõnu. Aga mis sa seal ikka kiidad, kui õlle valmib "konservist". Tulevikus kindlasti teen seda õlut veel aga enne proovin teised õlled ära.
 Puhkus on lähenemas ja pühapäeval peaks panema hetkel käimas oleva õlle pudelitesse. Järgmine kord kirjeldame veel ühte õlut ja siis tõenäoliselt võtame tempo maha. Alustatud sai kiiresti ja tihedalt, kuna kardsi, et läheb meelest ära kõik mis siiani kogetud.

Coopers Canadian Blonde

Hmm... Pettunus.
Tegemisest ei räägi. See on ikka nii nagu alati. Mainin, et see oli esimene korda kui kasutasi tavalist poe suhkurt. Tõenäoliselt ka viimane..
 Pärast laagerdumist avasin õlle. Kõik oli välimuselt nii nagu peab. Värvus oli hästi hele. Meenustas Coronat, ilusti karboniseerunud ja peene vahuga. Vaht püsis suhteliselt normaalselt. Täiesti selge ja läbipaistev. Maitse oli see vastu alla ootuste. Tõsi - puudus jällegi poe õlle etanooli järelmaitse ja "tühjus" . Maitse oli klassikalise heleda õlle maitsega aga tunda oli hapukat järel maitset. See häiris mind. Kindlasti ei olnud õlu hapuks läinud. Jääb vaid spekuleerida, et kas see tuli nüüd poe suhkrust või oligi see temale omane maitse ja kindlasti ei saa me välistada, et õlle sai liiga vähe laagerduda. Kui laagerdumises oli asi siis ikkagi on see tema miinus.  Õlle tegemise juures ongi kõige nõmedam asi ootamine pärast villimist. Poe suhkruga ma enam õlut ei tee. Igaljuhul Lauri, kes sellest sai 16 õlut, oli minuga sama meelt, et ega tal midagi väga hullult viga ei ole aga ülteme nii, et see õlle ei oleks meie esimene valik. Aja möödudes hapukas maitse küll vähenes ja tunda oli seda ainult vahul aga siiski minu jaoks ei olnud see piisav.
 Kui kunagi peaks seda veel tegema siis neile kellele meeldib see maitse või siis katsetaks korra tekstroos suhkruga.
 Lõpetuseks siis - joodud ta lõpuks sai, nii et päris maha ei kanna aga siiski puudus "WOW" ja suureks miinuseks oli hapukas järelmaitse.