Tegeminsest ikka veel ei räägi. Nii palju mainin ära, et tegemisel kasutasin coopersi enda parandusena välja pakutud tekstroos suhkrut.
Nu jah sai teine pudelitesse ja laagerdus 2+ nädalat. Tean, et see on ilmselgelt vähe ja nii ei tule õlle maitse korralikult välja. Lauri võttis kohe 20 pudelit endale ja nii jäi mulle ainuit 21 pudelit millest pooled jagasin sõpradele ja tuttavatele ära. Ise sain ca 10 pudelit. Hinnang ei ole see kord üldse korralik ja tegelt võiks öelda, et see on hinnang õllele mis on saanud laagerduda 3 nädalat. Niisiis... Ei ole selline õlu mille tegemist ma pikki silmi ootaks. langeb umbes sinna klassi kuhu jäi Coopersi Canada õlle. Kõik oli väga ok kuni selle häiriva hapuka maitseini. Olemuselt meenutas vähe kangema poolset õlut. Nagu näiteks Saku Rock või Tartu Sass. Värvus oli vähe tumedam kui keskmisel heledal õllel ja vaht püsis täidsa korralikult peal. Laurile maitses ja järelikult oli ikkagi asi minus. Tõenäoliselt õlle maitse oleks paranenud, kui ma oleks kannatanud oodata ja mis sa selle. Nii palju kui ma uurinud olen siis see hapukas maitse on tingitud Coopersi pärmist ja õlle segust. Päris nii see ikka pole. Hiljem räägin miks.
Rohkme nagu polegi selle õlle kohta midagi kirjutada. Kui keegi väga tahab siis võin ju seda teha ja ega ma ise ka ära ei ülte kui midagi muud pole pakkuda.
Tegelt on mul veel üks mure ja nimelt kelder kus seda kõike ladustada. Äia juures oleks natuke raske. Kätte saamise kohapealt natuke ebamugav, kuna ta elab logistiliselt ebasoodsas kohas ja kelder on maja all. Sinna on raske kaste sisse ja välja saada. Antsu juures ladustamine oleks lihtsalt natuke ebaviisakas. Tal ka vaja keldrit kus asju hoida ja kätte saamisega on see, et kõik ajad ei ole sobivad.
Ok järgmine kord on Coopers European Lager.
No comments:
Post a Comment