Wednesday, July 10, 2013

Coopers Canadian Blonde

Hmm... Pettunus.
Tegemisest ei räägi. See on ikka nii nagu alati. Mainin, et see oli esimene korda kui kasutasi tavalist poe suhkurt. Tõenäoliselt ka viimane..
 Pärast laagerdumist avasin õlle. Kõik oli välimuselt nii nagu peab. Värvus oli hästi hele. Meenustas Coronat, ilusti karboniseerunud ja peene vahuga. Vaht püsis suhteliselt normaalselt. Täiesti selge ja läbipaistev. Maitse oli see vastu alla ootuste. Tõsi - puudus jällegi poe õlle etanooli järelmaitse ja "tühjus" . Maitse oli klassikalise heleda õlle maitsega aga tunda oli hapukat järel maitset. See häiris mind. Kindlasti ei olnud õlu hapuks läinud. Jääb vaid spekuleerida, et kas see tuli nüüd poe suhkrust või oligi see temale omane maitse ja kindlasti ei saa me välistada, et õlle sai liiga vähe laagerduda. Kui laagerdumises oli asi siis ikkagi on see tema miinus.  Õlle tegemise juures ongi kõige nõmedam asi ootamine pärast villimist. Poe suhkruga ma enam õlut ei tee. Igaljuhul Lauri, kes sellest sai 16 õlut, oli minuga sama meelt, et ega tal midagi väga hullult viga ei ole aga ülteme nii, et see õlle ei oleks meie esimene valik. Aja möödudes hapukas maitse küll vähenes ja tunda oli seda ainult vahul aga siiski minu jaoks ei olnud see piisav.
 Kui kunagi peaks seda veel tegema siis neile kellele meeldib see maitse või siis katsetaks korra tekstroos suhkruga.
 Lõpetuseks siis - joodud ta lõpuks sai, nii et päris maha ei kanna aga siiski puudus "WOW" ja suureks miinuseks oli hapukas järelmaitse.

No comments:

Post a Comment