Nu jah. Tegin selle kiiresti enne saaremaale minekut nii, et Siider oli veel suht toores aga juua juba kõlbas küll. Tegemistest ei räägi, sest tegemist on konservi tootega ja käima panek näeb neil alati suht ühesugune.
Täpsemalt tegin siidri ühe sõbra jaoks, kellel on õlle vastu alergia. Hirmus häda ja nüüd peab inimene leppima siidri ja long drinkidega. Minu arvatse on see paras keemia pomm ja üritan seda vältida nagu kopsupõletiku või mingit muud raskekujulist haigust. Nii siider sai käia päev enne Nelsoni õlut ja valmis sai ta nädalaga. pärast seda villisin ja läks keldrisse paremaid aegu ootama. Saaremaale võtsin kaasa 20 ühikut ja kõik sai joodud. Kuna ma ise väga suur siidri sõber ei ole ja väga temast ei hooli siis hindan tulemuse tugeva "4" ga. Aga ülejäänud seltskonna kommentaarid ja hinnang oli, et tegemist on natuke ehk liiga kuiva Siidriga ja meenutas pigem gaseeritud valget veini. Õlle alergik võtis poole toodangu likvideerimisest enda kanda ja ülejäänud sulas kambapeale ära.
Nagu te vist aru olete saanud siis kõik õlled mis Saaremaa jaoks sai tehtud ja kaasa võeti said otsa ja üldiselt meeldis inimestele, et tegemist oli kodu õlle/siidriga. Karta on, et järgmiseks aastaks suureneb meie seltskond vähekene Mardi näol ja selle aasta tulemus näitas, et 84 ühikut kaheks päevaks oli vähe. Siis järgmiseks aastaks on planeeritud 120 ühikut. Saaremaa ettevalmistusest kindlasti kirjutan uuel aastal täpsemalt. Järgmiseks korraks aga on mul teile kirjutada Coopers Real Alest, Cooper Europan Alest ja kindlasti veel ühest käimas olevast õllest. Praeguseks aga Lõpetan.
No comments:
Post a Comment